Sculpture sur bois

Ootan täna koos õpilastega ukse taga õpetaja tulekut. 
Tema on Stefan, õpetab puidulõiget. Hingelt aga hoopis muusik ja kodus ta nikerdamisega ei tegele. Ütleb, et on läbinisti prantslane ja seepärast on tema inglise keel roostes. Avastame aga, et eesti ja prantsuse keelega saab ka hakkama. Õnneks on agaraid ja julgeid õpilasi kes meid hädast ikka välja aitavad. 
Klassiruum on avar ja kõrge. Akenderida on kõrgel. Üleüldse on neil aknad siin kõrgel. Ei  mingit tundide ajal aknast välja vahtimist. Natuke rusuv aga noh, ma olen siia õppima tulnud.
Teema on "silm". Hakkame siis etapi kaupa minema.

Vaade nikerdusklassi sisemusse. Lauad on kõrged, seistes pead saama küünarnukke toetada. Pingikruvid on nö. lisalaudade küljes. Need on paksud ja rasked. Vajadusel on pisematel õpilastel paksud plaadid jalgade all et ikka lauani ulataks. 
Jälgige moodi! Üllatavalt palju on rastapatsidega õpilasi. Nii tüdrukuid kui poisse. Püksisääred üles keeratud nagu meie põhjamaa lastelgi, aga siin on vähemasti soe. Kõrvaklappidest muusika kuulamine on lubatud. Tööriietus ja turvasaapad on kohustuslikud. Ka söövad ja joovad õpilased tunni ajal töökohal (marketriiklassis ma seda siiski ei näinud)