Sissejuhatus revelisse

Kohalejõudmine Prantsusmaale, Revelisse, on tükk tegemist. Üks bussisõit Tallinnasse, sealt üks õhkutõusmine ja maandumine Frankfurdis, kust omakorda tuleb jällegi õhku tõusta, et maanduda Toulousis. Kui veab, siis tullakse autoga vastu ja sõidutatakse tunni jagu veel. Vot siis oledki kohal!
​Armsas, madalas, väikeses linnas, mägede vahel.

Toulousist Reveli poole sõites on hea ilmaga näha Pürenee mäestiku lumised tipud. Nende taga on juba Hispaania. Siinsed inimesed vaatavad mägede poole ja ennustavad ilma. Kas tuleb vihma või tuult.
Reveli linnast Toulouse poole kulgeb piirkond, mis on nagu tuulte koridor. Tuul puhub alati ja mõjutab kogu selle ala elanikke. 

Tänavad on kitsad, autod pargivad, kord siin, kord sealpool teed. Inimesed suitsetavad treppidel ja tervitavad mind. Loomulikult on soe, 14 kraadi ja päikesepaiste. Aedades õitsevad nartsissid, tulbid, mandlipuud, virsikud ja kirsid. Umbrohi õitseb pealekauba ja nii veider on selle üle rõõmu tunda. Kanakoole, vesihein, margareetad, paiseleht ja muidugi võilill.

Minu giidiks ja vastuvõtjaks on Anne Laure Fedou kes töötab inglise keele õpetajana Lycee des Metiers D´art Du Bois Et De L`Ameublement koolis.
Link ka: http://ameublement-revel.entmip.fr/
Tegemist on pigem kunstikooliga kus rõhku pannakse  disainile ja joonistamisele, kuigi töökojad on suured ja masinaid palju. Koolis õpib umbes 400 õpilast, väga erinevas vanuses. 
Täna oli mul ka esimene tööpäev. Palju infot, palju nägusid ja põnev tööülesanne. Eks ma täna analüüsin ja homme kirjutan pikemalt